GLOBAL

Uued Dentsu Data Labs läbiviidud uuringute andmed toovad välja peamised erinevused kriisiga hakkama saamisel kolmes Balti riigis.

2020-05-14 23:54

Märtsi lõpus, paar nädalat peale eriolukorra algust, otsustasime Dentsu ja Norstati koostööna teha uuringu, et paremini aru saada, kuidas ja kui paljusid tarbijaid see mõjutanud on. Pea kuu on eriolukorras edasi läinud ja piirangud hakkavad järkjärgult leevenema. Kuidas tarbijad ennast praegu tunnevad ja millega peale eriolukorra lõppemist tegeleda tahaksid? Saime neile küsimustele vastused maikuu alguses tehtud jätku-uuringus, kus pearõhk tarbijate meeleolust ja ootustest aru saamisel ja huvil erinevaid tootekategooriaid tarbida.

Kommenteerib Dentsu Uuringute juht Liisel Kalda ning detailsemalt on võimalik vaadata saadud tulemusi Dentsu Data Labs dashboardist SIIT: Baltikumi tarbijate ootused kriisi ajal.

Vastused küsimusele, millest inimesed kõige rohkem puudust tunnevad, on osaliselt ootuspärased – stabiilsus, turvalisus, normaalsus – olukord on kõigile võõras ja selgust tuleviku osas vähe. Eesti, Läti ja Leedu vahel torkavad silma ka mõned olulised erinevused. Eestlased toovad naabritest enam välja väljaspool kodu suhtlemist ja seltskonna vajalikkust (nüüd me vist ei pääse enam kunagi lõunanaabrite „temperamentsed eestlased“ naljadest). Üllatavalt vähe tõid inimesed kõikides riikides välja, et nad tunnevad puudust inspiratsioonist.

Üldiste numbrite taha vaadates on näha päris huvitavaid erinevusi, näiteks väljaspool kodu suhtlemisest tunnevad keskmisest rohkem puudust 18-39-aastased ning 60-aastased ja vanemad. Turvalisuse olulisust rõhutavad ennekõike üle 60-aastased inimesed. Kui eestlased rõhutavad pigem suhtlemise ja sotsiaalsuse olulisust, siis vene keelt rääkivad vastajad on enda jaoks olulisena välja toonud stabiilsuse ja turvalisuse. Kõrgema sissetulekuga inimesed igatsevad normaalse igapäevaelu juurde naasmist.

Küsimusele „Missugustele asjadele olete valmis peale eriolukorra lõppemist rohkem kulutama kui eriolukorra ajal?“ tuuakse esimesena välja meelelahutust ja väljas söömist, mis oma olemuselt on mõnevõrra väiksemad kulutused ja teevad tuju paremaks. Need on ka asjad, mis on viimase pooleteise kuu jooksul olnud meile kättesaamatud.

Kolme riigi vahel on märgata teatavaid erinevusi, mis osaliselt on tingitud ilmselt piirangute erinevusest. Keskmiselt nimetavad vastajad Eestis 2-3 teemat, millega nad tegelda tahaks. Tegevuste arvus märkimisväärset vahet erinevate sihtrühmade vahel ei ole. Kõige suuremad erinevused erinevate tootegruppide vahel tulevad sisse vanuse, rahvuse ja sissetuleku järgi. Eestlased rõhutavad mitte-eestlastest enam meelelahutust, mitte-eestlased jälle konkreetsemaid vajalikke asju (riided, igapäevased ostud). Nooremad vanusegrupid ütlevad, et nende jaoks on oluline väljas söömine ja riiete ostmine.

Meediatarbimine liigub tagasi rahulikumasse tavapärasemasse rutiini. Nii aprillis kui mais küsisime inimeste käest, kuidas nad oma meediatarbimist võrreldes enne eriolukorra aega hindavad – kas see on suurem, sama või väiksem võrreldes varasemaga. Uudisportaalide ja TV pealt on selgelt näha „rohkem kui varem“ kasutamise muutust „sama palju kui varem“ rütmi, samas on nad ikka kõige rohkem kasutatavate kanalite hulgas. Sotsiaalmeedia ja online videote vaatamine paistavad üsna stabiilselt kõrge kasutusega. Ajalehtede ja ajakirjade lugemine ja raadiokuulamine on tänu kindlale kasutajaskonnale (võiks isegi öelda veidi igavalt) stabiilne kogu perioodi vältel. Välimeedia jaoks on näha elavnemist nii jalgsi liikumise/rattasõidu kui ka autoga liiklemise osas.

Mida tarbijate kohta võiks meeles pidada:

  • tarbijate ootuste ja meeleolude teadmine aitab valida õigeid sõnumeid ja kommunikatsioonikeelt
  • kanalites, kus saab muudatusi kiiresti teha (nt sotsiaalmeedia) saab selle kohe kasutusele võtta
  • teistes meediates, kus kampaanialahenduste uuendamine on aeganõudvam, aitab see valida olemasolevatest paremini toimiva lahenduse või hinnata lahenduste mõju erinevust kolmes riigis.
  • inimeste esimesed eelistused kategooriate osas, kuhu kulutada on nö väiksemad ja parema tuju loomise kategooriad, mis on vahepeal olnud piiratud ligipääsuga
  • brändid, mis otseselt nendesse kategooriatesse ei kuulu võiksid otsida (ka ajutisi) koostöövõimalusi brändide/ettevõttetega, kellega koos inimestele selliseid võimalusi pakkuda.
  • oma turundustegvuste planeerimisel peaks tootegruppi ja sihtrühma arvestades andmeid vaatama, et õigetele inimestele õigeid asju pakuks ja õiges võtmes sellest räägiks

Uuring on läbi viidud mai alguses koostöös Norstat’iga Eestis, Lätis ja Leedus, igas riigis vastas uuringule 1000 inimest vanuses 18-74a.